Usk ja elu: 5. Jumala lugu II – Jeesus

Maailma ajaloos on varem ja on ka praegu palju mõjukaid olnud inimesi, kes oma võimete ja otsustega, eluviisi ja juhiomadustega on muutnud maailma ajaloo kurssi ning keda mäletatakse veel kaua pärast nende surma. Lapsena õpime ajaloo tunnis suurtest väejuhtidest ja riigipeadest, kelle vallutused ja mõju on erinevate piirkondade ajalugu tugevalt vorminud. Meenutame leiutajaid ja uuendusmeelseid ettevõtjaid, kelle loovus on muutnud meie igapäevast elu. Hindame suuri kunstnikke ja muusikuid, kelle looming püsib elavana ja kelle ideed puudutavad südant ka aastasadu pärast nende autorite lahkumist. Kahtlemata on üheks ajaloo suurkujuks ka Jeesus Kristus. Esmapilgul Ta justkui ei kuuluks suurmeeste loetellu. Ta ei olnud revolutsionäär ega vägev poliitik, Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ega pannud algust kunstikoolkonnale. Ometi on viimase kahe tuhande aasta jooksul elanud lugematul hulgal inimesi, kes on Jeesuse elust inspiratsiooni saanud ja siis selle inspiratsiooni ajel maailma muutnud. Sellest vaatenurgast lähtudes on Jeesus kõige enam läänemaist kultuuri mõjutanud isik üldse.

Jeesus oli noor juudi õpetaja meie ajaarvamise alguses, kes käis oma sõprade ja pidevalt suureneva uudishimulike saatjaskonnaga Palestiina aladel ühest paigast teise. Selles ei olnud tollel ajal iseenesest mitte midagi eriskummalist või mõjusat. Selliseid paigast paika rändavaid õpetajaid ja jutlustajaid on ikka olnud. Kuid õpetused, mida Ta oma järgijatele edasi andis, ja Tema enda elu ning surma eeskuju jättis pealtnägijatesse väga sügava mulje. Hiljem Tema nõuandeid ja eeskuju ellu rakendades muutus kogu maailm. Näiteks hakkasid Kristuse järgijad ehk kristlased looma haiglaid, sest Jeesus oli haigete eest hoolitsetud ega olnud haigusi needuseks pidanud. Tema nimel on võideldud naiste allasurutud olukorra vastu ja hakatud lapsi nägema täisväärtuslike inimestena, sest Ta kohtles naisi ja lapsi meestega võrdväärsena. Tänu Temale on paljudes paikades võideldud vaesusega. Klassivahed muutusid varakristlikus koguduses olematuks, viies paljudes paikades suurte sotsiaalsete muudatusteni. Vägivallatu vastupanu idee on Tema eeskujul elule ärganud. Ta on olnud inspiratsiooni allikaks lugematutele kunsti- ja muusikateostele. Tuleb tõdeda, et Lääne kultuuris ei ole ühtegi positiivset aspekti, mis ei oleks kuidagi Jeesuse elust mõjutatud saanud.

Kuid veel enam kui Jeesuse elu, mõjutas Tema lähedasi see, mis seoses Tema surmaga – inimesed, kes Jeesust kõige lähemalt tundsid, olid veendunud, et kuigi Rooma võimud mõistsid Ta surma ja tapsid riigivastasena, ei jäänud Ta hauda, vaid Jumal tegi võimsa imeteo ning äratas Ta üles. Mitte keegi ei saa Tema haua juurde palverännakule minna, sest Teda ei olegi hauas! Ta elab ning Ta on pealtnägijate sõnul läinud taevasse, kus Ta siiani on.

Aga seegi ei ole veel kõik. Kõige kummalisem on see, et Jeesus ise ja ka Tema loendamatud järgijad on olnud veendunud, et Ta oli enamat kui vaid lihtne inimene. Jeesuse enda sõnadest, mis on evangeeliumites talletatud, ja Uue Testamendi teiste autorite kirjutistest kumab läbi veendumus, et Jeesus oli tegelikult kõikvõimas Jumal, kes sündis inimesena ja kes võttis mingil müstilisel kombel enda kanda kogu süü ja karistuse, mis inimkonna peal oli alates sellest, kui inimesed oma ühenduse Jumalaga hülgasid ja patt võimust võttis. See on väga radikaalne ja tõsine väide, mis paneb meid valiku ette – kas see oli vale või väitis Jeesus enda kohta tõtt. Kristlik kirjanik C. S. Lewis on öelnud: „Ma püüan hoida inimesi ütlemast seda rumalust, mida ma tihti kuulen: et nad on valmis Jeesust aktsepteerima suure moraaliõpetajana, kuid nad ei või vastu võtta Tema väidet, nagu oleks Ta Jumal. See on üks asi, mida me ei saa öelda. Inimene, kes oli lihtsalt inimene ja ütles asju, mida Jeesus ütles, ei saaks olla suur moraaliõpetaja. Ta oleks kas hullumeelne – samal tasemel inimesega, kes arvaks, et ta on keedetud muna – või oleks ta vanakurat ise. Sa pead langetama oma valiku. See mees kas oli ja on Jumala Poeg või oli Ta hullumeelne või midagi veelgi hirmsamat. Sa võid Ta hulluna türmi pista, sa võid Tema peale sülitada ja ära tappa kui kurjast vaimust vaevatu või sa võid Tema jalge ette langeda ja Teda Issandaks ja Jumalaks hüüda. Kuid ärgem tulgem lagedale mageda arvamusega Temast kui suurest inimlikust õpetajast. Seda valikut pole Ta meile jätnud. Ta ei kavatsenudki seda teha.“

Mõtle järele

Loe Heebrea kirja 4. peatükist salmid 14–16. Mida uskusid kõige esimesed kristlased Jeesuse kohta?

Milline on siiani olnud sinu arusaam Jeesusest ja Tema õpetustest ning olemusest? 

Loe Johannese evangeeliumi filosoofilise mõtisklusena kõlavat sissejuhatust, Johannese 1:1–14. Milliste terminitega Johannes Jeesust kirjeldab? 

Loe kirjast filiplastele 2:5–11, mis on üks kõige varasemate kristlaste hümn ehk kiituslaul. Mida see hümn Jeesuse kohta ütleb? 

Uue Testamendi autorid ja teised varased kristlased olid ühel meelel selles usus, et Jeesuses on mingil moel kulmineerunud inimkonna ajalugu ja et Jeesuse tulekuga tuli Jumala riik ehk Jumala valitsus nähtamatul, ent siiski reaalsel moel inimeste keskele. Jeesus kasutas oma tegevuse kirjeldamiseks samuti sõnu ja kujundeid, mis olid Vana Testamendi aegadest peale olnud seotud ideega Jumala ülemvõimust. Kord, kui üks Jeesuse sõber vangis olles Tema identiteedis kahtlema hakkas, saatis Jeesus talle sellise sõnumi: loe Matteuse 11:1–6. Jeesus demonstreeris Jumalana seda, mida tähendas võit kõige halva üle, millega see maailm on nakatunud. Kuid see Jumala valitsus, mis Jeesusega koos tuli, peab Piibli sõnul kulmineeruma kogu maa taastamises selle algsel kujul. See, mida Jeesus tegi lokaalselt, peab sündima universaalselt. 

Loe Piibli kuldsalm Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salmist. Mida lubatakse igale inimesele, kes usub Jeesusesse kui Jumala Pojasse? 

Palve: Jumal, kui Jeesus on tõesti taevast tulnud, et võita kurjuse vägi ja näidata meile Sinu tõelist olemust, siis aita, et ma võiksin Jeesusesse uskuda. Aita mul võtta Tema elu enda elu eeskujuks ja näita mulle, kuidas ma saaksin olla osaks neist headest muutustest, millega Tema maailma muutis. Aamen.

Tsitaate

  • „Ma tunnen inimesi ja uskuge mind, Jeesus Kristus ei ole pelgalt inimene. Tema ja kõikide teiste inimeste kogu maailmas ei ole võrdlusmomentigi. Aleksander, Caesar, Karl Suur ja mina oleme loonud impeeriume. Aga millele me need rajasi vahel me? Jõule. Jeesus Kristus rajas oma impeeriumi armastusele ja praegugi on maailmas miljoneid inimesi, kes oleksid valmis Tema eest surema.“ – Napoleon
  • „Kannatuste keskel on meil kiusatus Jumala vastu pöörata, saada vihaseks ja muutuda kibestunuks, viibutada taeva suunas rusikat ning öelda: „Jumal, Sa ei tea, mis tunne see on! Sul pole õrna aimugi, millest ma läbi lähen. Sa ei tea, kui väga see olukord haiget teeb.“ Rist tähendab seda, et Jumal võttis kõik meie süüdistused, vabandused ja väited. Rist tähendab seda, et Jumal võttis ülle liha ja vere ning ütleb: „Ma tean!“ – Rob Bell
  • „Ma olen ajaloolane, ma ei ole usklik. Aga ma pean ajaloolasena tunnistama, et see rahata jutlustaja Naatsaretist on ilma igasuguse kahtluseta ajaloo keskpunktiks. Jeesus Kristus on kaugelt kõige mõjukam tegelane kogu inimajaloos.“ – H. G. Wells

Pane praktikasse

Vaata mõnda filmi Jeesuse elust.

Võid läbi lugeda ka Markuse evangeeliumi. See võtab umbes sama kaua kui ühe pika filmi vaatamine.

Back to: Usk ja elu

Kommenteerimine on suletud.