Sõnum: Me teenime Jumalat, kui meil on usku temasse.
Meelespeetav salm: Olgu teil usku Jumalasse! Markuse 11:22
Tere, poisid ja tüdrukud! Kas sinu vanemad on sul kunagi palunud teha midagi sellist, mida sa ei tahtnud teha? Võib-olla sa ei saanud aru, miks nad seda tahavad. Kuid sa tegid seda siiski, sest sa uskusid neid. Sa uskusid, sest teadsid, et nad tahavad sulle parimat.
Iisraellastega juhtus kunagi midagi sarnast. Loeme edasi.
Jumala rahvas oli kõrbes käinud juba 40 aastat. Iisraellased olid kord olnud tõotatud maa serval, kuid kuna nad ei kuulanud Jumalat ja otsustasid teda mitte uskuda, siis käisid nad kõrbes. Kuid Jumal ei jätnud neid maha. Kogu selle 40 aasta jooksul andis ta neile mannat toiduks ja neil oli vett, mida juua.
Nüüd olid iisraellased taas tõotatud maa lähedal. Nii lähedal, et võisid näha ja rohelisi orgusid ja välju. Ja nad mõtlesid, et see oli nii ebaõiglane, et nad olid 40 aastat pidanud kõrbes käima. Nad hakkasid nurisema. Kõigepealt nurisesid nad üksteisele. Siis nurisesid nad Moosesesele.
“Miks sa tõid meid Egiptusest siia kõrbesse?” kaeblesid nad. “Siin pole vett! Siin pole leiba! Ja meile ei maitse enam manna!”
Nad ei hinnanud seda, mida Jumal oli teinud, et neid kaitsta. Nad ei olnud õnnelikud selle üle, et nad olid kogu selle aja jooksul selles kuumas ja tolmuses kõrbes õppinud tundma Jumalat ja saanud teada, et tema teed on kõige paremad. Taaskord süüdistasid nad Jumalat oma raskustes.
Vaene Mooses. Ta oli seda kõike varem kuulnud. Ta proovis rääkida Jumala juhtimisest. Ta proovis näidata, kuidas Jumal on nende eest hoolitsenud. Kuid rahvas ei kuulanud. Tundus, et nad tahtsid ainult viriseda. Lõpuks otsustas Jumal oma kaitse nende pealt eemaldada ja lasta neil näha, mis juhtub.
Varsti juhtus nii, et kõrbes elavad mürgised maod tulid laagrisse. Ja paljud iisraellased said hammustada. Peaaegu igas telgis oli keegi surnud või suremas. Keegi ei olnud kohutava maomürgi poolt kaitstud. Kui keegi sai hammustada, siis ta varsti ka suri.
Varsti said inimesed aru, kui valesti olid nad mõelnud. “Me tegime pattu, kui me nurisesime sinu ja Jumala vastu,” ütlesid nad Moosesele. “Palun,” anusid nad “palveta, et Jumal võtaks maod ära.”
Mooses palvetas ja Issand kuulis teda. Jumal ütles, et ta teeks vaskmao ja paneks selle posti otsa. Kui need, kes on saanud maolt hammustada, vaatavad vaskmadu, siis nad jäävad ellu. Mooses tegi mao just nii, nagu talle öeldi. Ja Jumal tegi terveks need inimesed, kes seda vaatasid.
Kuid mõnel ei olnud usku Jumalasse. Nad otsustasid tema juhiseid mitte järgida ja nad ei vaadanud vaskmadu. Ja kuna nad ei kuuletunud, ei saanud Jumal neid terveks teha ning nad surid.
See madu kõrbes oli sümbol Jeesusest, kes suri meie pattude eest. Vaskmaol iseenesest ei olnud mingit võimet tevendada. See oli usk Jumalasse, mis lubas Jumalal tegutseda, et neid terveks teha.
Palju aastaid hiljem rääkis Jeesus oma surmast. Piibel kirjutab, mida ta ütles: “Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.” (Johannese 3:14-15). Meie usk Jeesusesse, kes on üles tõstetud ristile aitab meil teada, et Jeesus suri seepärast, et meie võiksime koos temaga igavesti elada. Seepärast, usu Jumalasse. Ja usu, mida Piibel ütleb.